...mis panevad mötlema, kas nad olid ostmist väärt:
"Johnny English Reborn" kohe kindlasti 100 SEK piletiraha väärt poleks olnud, pealegi läks meil ju kahepeale 200 SEK. Tobeda filmi vaatamiseks hirmus möttetu kulutus, aga siin mängib rolli see söna kahepeale.
Kaks inimest kinos itsitamas, enne veel väljas söömine (vöi oli see peale kino) - igatahes tore öhtu, kus filmi enda roll oli tegelikult teisejärguline.
Aga eks see ole niimoodi paljude kinoskäikudega.

Insuldi enne vötteid läbiteinud näitlejalt tuli osatäitmine, mis oli peajagu körgemal teistest.Seda sygavust oli tunda kohe esimesest kaadrist, siis ma veel ei teadnud näitleja haigusest ega muudest asjaoludest. Kusjuures -
Enn Klooren sureb oma filmirollis ja sureb ka päriselt nädal peale esilinastust.
Elus on kogu aeg kokkusattumusi, aga selline tundub mystiline vöi isegi hirmutav. Mulle tundub, et tema mäng oli lihtsalt olemine täis tarkust, surma puudutust...kaotada pole ju midagi enam siin maises maailmas.
PPS. Kokkusattumusi on teistelgi (fotojaht/kokkusattumus lingikogu).
Toredad meenutused :)
ReplyDeleteJah, iga pealtnäha mõttetu tegu/asi osutub mingil hetkel siiski mõttekaks...
ReplyDeleteEi oska midagi ütelda, juhtumisi pole ma kumbagi filmi näinud.
ReplyDeleteKa see on kokkusattumus.
:D
Ma püüan end parandada.
Eks ta ole.
ReplyDeleteKumbki film pole tegelikult erilist tähelepanu väärt, sestap ma neist ei kirjutanud pikemalt. Postitus sai yles pigem naljaviluks, vana paberikraami skännimise tulemusena.
Jahti lisasin loo hiljem, lootes, et keegi ytleb midagi selle hämmastava ja kurva kokkusattumuse kohta. Sest pole ju Klooren ainuke näitleja, kes peale laval suremist sureb ka varsti päris-elus.