Mystic River (2003)

Starring:
Sean Penn, Kevin Bacon, Laurence Fishburne, Tim Robbins, Marcia Gay Harden
Directed by:
Clint Eastwood
Produced by:
Bruce Berman, Clint Eastwood, Robert Lorenz

Ytlen kohe ära, et Mystic River' vötsin eileöhtusesse plaani köigepealt Sean Penn'i pärast. Lootsin tugevat filmielamust, seda enam, et IMDb hinnag oli väga körge. Olin möned aastad tagasi näinud O.Stone U Turn'i (1997) Sean Penni'ga peaosas ja seal oli ta ikka niivörd hea, et nyyd, kus iganes Penn'i nimi välja ilmub, lähevad mul selle peale körvad kikki. Ja pole pidanud ka temas pettuma.
Ning vanameister Clint Eastwood suurelt tegevuses (rezhissöör, produtsent ja helilooja), ka pole paha?

Polnudki, aga mitte niiväga hea, nagu kriitikud seda filmi on hinnanud. Vöib-olla oli ta korraga liiga palju enda kanda vötnud? Igatahes mitmest ametist hoolimata ei andnud tulemus eriliselt isikupärast autorifilmi välja. Tegelikult oli sama tunne, mis Georgi puhul - heale reklaamile vaatamata polnud nii suurt filmielamust nagu loodetud.
Tänu käsikirja puudustele (ometi sai see auhinna) vöi siis rezhissööri tegevusele (ka seda auhinnati) kannatas ka minu lemmiknäitleja Penn'i osatäitmine. Muidugi oli ta väga hea, aga...näiteks oli juhtunud nii, et Tim Robbins'i rollikäsitlus oli isegi huvitavam ja usutavam. Mitmeid filmiauhindu said mölemad mehed sellegipoolest.

(Esimesel pildil on Kevin Bacon, kes oli samuti tugeva tööga hakkama saanud; ja Sean Penn. Alloleval pildil on Tim Robbins).

Minu meelest tekitas hingelist segadust nagu kaks isepäiselt eksisteerivalt liini: psyhholoogiline arengulugu, veidi sarnane The Departed teemaga (á la lapsepölvest oleme me tulnud - samasugune lapsepölve algusepisood, isegi tegevuspaik ja tegelaste staatus oli enam vähem sama), ning edasine elukäik: kuidas siis keegi kolmest söbrast oli välja rabelenud - kes suliks, kes politseinuks, kes kannatas lapsepölvetrauma all; ja teine - tavaline kriminaalfilmi syzhee: mörvalugu, toimingud, politseinikud, igapäevased krimi- klisheed...

Ehkki need liinid pidid syzhee järgi olema seotud (ja olid ka), aga pildiliselt-mötteliselt eksisteerisid nagu pisut liiga eraldi. Pealegi olid naisosatäitjate rollid veidi arusaamatult (yle)dramatiseeritud - seega jälle nagu ise ooperist.

Ei ole midagi teha, suht. hiljutinähtud The Departed on silme ees kui kindlakäeliselt teostatud pärl sedasorti filmide seas.

Meenus ka oleks- teema: mis siis oleks olnud, kui...(ta oleks tulnud 5 min. hiljem). Nagu seda möttekäiku lahkas Sliding Doors (1998) vägagi hästi, mida ma pean just nn paralleelsete reaalsuste käsitluse pärast heaks filmiks.

Mystic River ise oli muidugi kokkuvöttes korralik film. Nagu yks kommentaator minust juba palju paremini ytles:
"Overall this is a quality film, but it is a flawed quality film. It aspires to much – but much of what it wants is just outside of it's grasp. It is worth seeing as a film driven by good characters painted large by very good actors".
(Kokkuvöttes on see kvaliteetfilm, aga puudustega kvaliteetfilm. Ta pyydleb paljut - aga tal puudub selleks haare. Film tasub vaatamist heade tegelaskujude pärast, mis on värvikalt mängitud väga heade näitjate poolt).
Filmi nimi on Dennis Lehane' romaani pealkiri. Raamatut lugemata tuli mul möte, et ju ta symboliseerib möttetera "Yhte jökke pole vöimalik kaks korda astuda".

Mulje jäi selline, et hea romaani kirjutamisel käsikirjaks on palju kaduma läinud ja omakorda käsikirja symboolsete liinide ja löppude kokkuviiminel filmiks samuti. Sellest siis see saavutamatuse tunne...