Isiklik mulje peale Elizabeth'i-filmide vaatamist oli kyll vaimustav, aga järelmaitse jäi masendav.
Winter's Bone'ga oli täpselt vastupidi. Film oli masendav, aga järelmaitse oli elujaatav.
Elizabeth'i lood ei jätnud mingit lootust ega tekitanud soovi sellel ajal elada - isegi mitte kuningannana; vöi eelköige just mitte kuningannana, kelle voodipesugi läks igal hommikul riiginöuniku uurimise alla; ja kel polnud mingit lootust omaetteolekule, isiklikule valikule ega önnele; seevastu pea vöis pakule minna iga päev. Muinasjutulise maailma kulisside taga olid giljotiinid, tuleriidad ja poomised - surm iga nurga taga, surm varitses isegi kaunis, aga myrgitatud kleidis. Inimese tahe ei lugenud midagi, köik oli saatuse meelevallas; aga saatust juhtisid nii vastandlikud ja teadmata jöud, et keegi ei vöinud olla kindel, mida järgmine päev toob. Julm keskaeg.
Winter's Bone tegevus toimub kaasajal, inimestega meie hulgast...kui uskuda, et USA mingi kolkakyla inimesed on meie kaasaegsed; vöi Venemaa kolkakyla omad; vöi Kopli liinide omad...Vaesus, räpane ja masendav elukeskkond, värvitu hilissygisene maastik, köledad interjöörid ja öued ning lootusetud inimesed nendes. Rämeda käitumisega, vöib-olla alkohoolikud, aga ilmselt enamasti narkosöltlased. Maailm, kus naised kardavad mehi. Seda filmi ei ole kerge vaatama hakata.
Möned ytlevad, et see film on tyhi. Vöib ka nii öelda. Tegevus kulgeb aeglaselt, pole hyppeid ajas, asjad lihtsalt on, nagu nad on. Aga jöuavad löpuks sinna, kus on lootust. Vähemalt on veidi lootust sellel tytarlapsel (Ree) ja tema väiksel vennal ja öel. Ree'l on uhkust olla see, kes ta on ja olla seal, kus ta on. See ei ole allaheitlik saatusega leppimine, vaid teadlikkus oma kohast.
Peale filmi äravaatamist sain mingi kummalise seisundi - tekkis jöudu ja enesekindlust, ma lausa kiirgasin optimismist!
Mäletan, et läksin pärast välja - oli öue asja, aga ilm oli kylm ja tuuline. Jihuu! Löin hölmad lahti - see pole ju midagi! Ja ma ei tundnud ei kylma ega tuult.
Poleks ma seda filmi näinud, oleks kindlasti oma töö edasi lykanud yldse välja minemata. Aga nyyd: mis minul viga, mul on köik olemas, piinlik oleks virisedagi!
Yhesönaga, see film andis tohutu positiivse annuse elujöudu ja energiat.
Mul ei ole selle hea filmiga palju seoseid, aga see, mis on, on kyllaltki määrav.
Nimelt paljude naissrezhissööride filmid on minu kogemuse kohaselt olnud huvitavad ja tehtud missioonitundega, need puudutavad kuidagi sygavamalt, kui sarnase temaatikaga film muidu (mis oleks vastas-soost tegija tehtud). Vöi tunnen mina, kui naine, selle 'naiseliku midagi' ära?
Vahel ma mötlen, et naistegija ei saa lasta ennnast lödvaks, et teha puhast kunsti kunsti pärast, kuna ta tahab midagi väga olulist inimestele öelda. Ei saa teha midagi, milles puudub naisele sygavalt omane elujaatus. Kindlasti on ka erandeid, aga niipalju, kui ma hetkel paremaid filme mäletan, on minu lemmik-naisrezhissöörid oma filmidega just eelpoolöeldut töestanud.
Filmitegemine on ju yks raskemaid elukutseid ja nöuab täielikku pyhendumist; keskendumist ja kindlat nägemust - ja sama kindlat kätt kollektiivi juhtimisel. Seega topelt au filmitegijatele-naistele.
Debra Granik, USA söltumatu filmi rezhissöör, sai tuntuks juba esimese filmiga, mida tegi ylikooliajal, ka kaks järgnevat, Winter's Bone viimasena, on kogunud mitmesuguseid auhindu. Kriitikud peavad seda siiani tema parimaks filmiks ja on enamasti väga positiivsed. Netis on DG kohta materjali, nagu näiteks mahukas intervjuu filmi tegemisest, kes soovib, vöib ise edasi uurida. Sest film tekitab hulgaliselt kysimusi ja selles saab neile vastused.
Filmitud on materjal kohaliku farmeri eramaa peal, majas, nagu see maja oli.Osa näitlejaid on kohalikud, aga ka enamikel peaosatäitjatel on löunaosariikide päritolu. Raske on yhegi kohta söna näitleja öelda, kohati tundub, et see pole film, vaid reality ise...ei, ka reality'st kordi loomulikum - elu ise.
Jennifer Lawrence - Ree Dolly
John Hawkes - Teardrop Dolly
Lauren Sweetser - Gail
Garret Dillahunt - Sheriff Baskin
Dale Dickey - Merab
Shelley Waggener - Sonya
Kevin Breznahan - Little Arthur
Ashlee Thompson - Ashlee Dolly
Tate Taylor - Satterfield
Sheryl Lee - April
Cody Shiloh Brown - Floyd
Kahtlemata, peaosatäitja Jennifer Lawrence on väga tugeva rolliga hakkama saanud, aga kuna see pole staarifilm, ei oska ega taha teda nii palju esile tösta, nagu seda on juba tehtud.
No comments:
Post a Comment