Saturday, November 17, 2012

Üks mu sôber


Režissöör MART KIVASTIK
Stsenarist MART KIVASTIK


Väike kahtlus pöues (ehkki viimastel aastatel on järjest hakanud häid Eesti filme tulema) ja pahane toolidega kolistamise pärast, sest esimesed kaadrid on ju väga olulised,  unustasin siiski kohe ennast filmi vaatama. 
Mul vist vajus mönigi kord yllatusest suu lahti. Iga järgmine pööre syndmuste käigus oli yllatav, yllatus oligi filmi "vötmesöna".  Loomulikult oli köik kindla käega paika pandud, sest kui seda poleks tehtud, oleks igav hakanud ja - ei mingeid ootamatusi.  Aga see film oli neid täis, otsast löpuni, kuni viimase kaadrini.

Yhemehefilmid ongi enamasti head, sest siis looja teab täpselt, mida öelda tahab ja saab seda ka ise juhtida. 
Minu blogiski on selliseid filme palju, kui vaatama hakata.

Isiklikud seosed? (nagu ma olen siia loosungi yles pannud). 
Kogu see lugu oli yks isiklik seos...
 Oli elu ise, vöi pigem elamise öppimine.  Ja see käib ikka nii kaua, kuni elad. Kuni veel hing sees, isegi kui keha on teovöimetu, haige vöi juba päris vana. Ses möttes väga korralekutsuv film: elutarkusest on alati puudus. 

Klubis tuli jutuks, et miks autor just neid teemasid ja just nii puudutas (surm, haigused, haigla jne) et kas see oli ka oma hirmude selgitamine, piiride kompamine ning äralahendamine filmi näol? Vastus oli jaatav.
Ma ei hakka midagi ymber jutustama, enamus on filmi juba näinud, alla lisan otsimisvaeva vähendamiseks lingid ka neilt, kes on vaevaks vötnud suuremat analyysi teha.
Näitlejate valik tundub ainuvöimalik. Lisaks on önnestunud ka operaatori ning helilooja leidmine . Mis peaasi, pole tehtud tsirkust - köik mida on vaja näidata, on olemas, aga mitte mingit eputamist ei vaadete, kostyymidega ega muude kino trumpidega. Vöi siiski...kolme peaosalise kostyymid tundusid ehk natuke liiga teatraalsed, natuke liiga yle vindi vöi ansamblist väljas muu reaalsuse taustal - aga vöib-olla seegi oli taotluslik? 

Ilmselt jään siia mötteid juurde lisama*, ehkki esimesele hingelisele segadusele ja seda hajutavale vestlusele filmi autoriga arvasin, et asi mind kummitama ei jää. 
Aga jäi kyll. Mul on hea meel, et liiga synget löppu ei tulnud, helge noot kulus köige nende naturaalelu kylgede peale ära. Arvan, et noored, kes surma ja suremisega lähedalt kokku pole puutunud, vaatavad filmi hoopis teisiti, kui need, kes on vanad, haiged vöi 'augus' sees olnud.

* EDIT: seoseid ja uitmötteid

- Vaatasin täna eluloolist filmi Cornelis (millest teine kord), tekkis palju seoseid; aga seal oli löpp see päris löpp.

- Colas Breugnon! Muudkui kummitab mind...(ehkki ma muud suurt raamatust ei mäleta, kui tunnet, et elame veel!).



Oli hirmus kylm vöttepäev, yle -20C, ytles filmi autor eile klubis
...ja see on yks soojemaid-sydamlikumaid filme, mida tean























Operaator-lavastaja JARKKO T. LAINE
Kunstnik-lavastaja KATRIN SIPELGAS
Monteerija TAMBET TASUJA
Originaalmuusika   ARDO RAN VARRES


 MATI – Aarne Üksküla
SASS – Aleksander Eelmaa
RUTH – Rita Raave
MARI – Harriet Toompere
KARL – Ingmar-Erik Kiviloo
TÕNN – Markus Luik


http://ignorabo.wordpress.com/2011/01/10/uks-mu-sober/
http://filmijutt.blogspot.se/2011/01/uks-mu-sober.html
http://tsitronkollane.wordpress.com/2011/01/10/sopruse-ulistus-%E2%80%9Euks-mu-sober%E2%80%9C/
Autor ise: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11824:mart-kivastik-minu-maengufilmi-tuum-on-kuidas-ja-miks-ueldse-olla-inimene-&catid=4:film&Itemid=3&issue=3327
http://www.epl.ee/news/kultuur/mart-kivastik-filmis-on-asi-esimese-kahe-minutiga-selge.d?id=51290230