Kinoklubi Estetic oli oma öhtu pyhendanud seekord hiljuti lahkunud Ingmar Bergman'ile.
Kutsututest tuli Jaan Ruus, Käbi Laretei tundis ennast kahjuks halvasti. Aga öhtu oli tore.
Mina kutsun seda möttes Ruus'i öhtuks, sest Bergman on enamikule Rootsi inimestele ju väga lähedane ja tuttav, seda enam kinoklubilastele. Ka filmid on enamikul nähtud (mis muidugimöista on alati elamust-andvad ka yle vaadates).
Eelköige pakkus mulle huvi, kuidas keegi klassikut tölgendab vöi kuidas temast räägib. Käbi jutt oleks kindlasti olnud asi omaette, aga...ehk möni teine kord?
Ka ettevalmistatud materjal Ingmar Bergman in Memoriam
(kaheksal A4 formaadis lehekyljel tihedat teksti) oli igati pöhjalik, mille yle olen tegijaile väga tänulik.
Selle löpus oli ka Bergmani filmograafia ja teosed eesti keeles ning viited Eesti teatrites tulevatele etendustele. Ainuyksi selle materjali pärast oleks vöinud kohele minna.
Ehkki seal oli nagu Bergmani kohta köik möeldav kirjas, oskas Jaan Ruus siiski meid yllatada. Omal vaimukal moel andis ta ylevaate, mida vöiks alapealkirjastada "Kuidas saada heaks filmitegijaks" , loetledes Bergmani eluloolised seigad värvikalt ritta.
Edasise vestluse käigus täiendas Ruus Bergmani eluloo/eduloo näiteid ka teiste rezhissööride edu (vöi ebaedu) näidete varal.
Loomulikult jöudsime me öhtu löpuks Eesti filmi lahkamiseni, nii et kohv ja kohvikörvanegi vahepeal mul ununesid (aga laualolnud kodused kypsetised oli väga maitsvad, eestipärased asjad, mida ammu polnud saanud - kilupirukad lehttaignas, pärmi-porgandipirukad ja kohupiimakook..mmmm!).
Leidsin, et mu arusaamised paljudes asjades kattusid erudeeritud kriitiku omadega. See tegi mind muidugi röömsaks ja uhkeks. Kunagine TPI filmiklubi baas oli hea aluse pannud ja vast ka minu mehelik- loogiline mötlemise vöiks siin pöhjenduseks tuua. Ei lugenud tyhjagi, et ma aastaid - kui mitte aastakymneid - mingisugust muud kompassi peale mu enda taju ei olnud omanud. Loomulikult on ka aidanud mind IMDb saidil lugemine, vähem olen ma viimastel aastatel lugenud eestikeelset filmikriitikat. Kunagi, kui TeMuKi alustas ja oli veel kojugi tellitud - jah, sel ajal kyll, aga sellest on ju ilmatu hulk aega möödas...
Niisiis oli see värskendav, röömustav ja helge klubiöhtu, kus jagus nii vaimutoitu kui ka köhule meeldivat.
Kahjuks Fanny ja Alexander'i meenutusvaatamine jäigi meie öhtu löpuks kokkukuivanud seltskonnas pooleli, muidu me oleks löpetanud kaugelt peale sydaööd...
No comments:
Post a Comment