Jonathan Austraaliast

Jah, ma nägin täna seda filmi. Väikses seltskonnas, ettevalmistunult midagi kyllaltki karmi nägema. Ma ei olnud mitte shokeeritud sellest, mida silmaga nägin, vaid sellest tundest, mille film jättis. See oli suur inimlik soojus (see kiirgas filmist, seda oli tunda filmija ja filmitavate vahel).
Jah, oli masendav, aga see ei olnud lootusetu. See, mida seal silmaga näha polnud - kui, siis möned mällusööbinud kaadrid ka - just see ei lase ilmselt niipea enam minust lahti.
Esimest korda ma tunnen, et ma ei saa ega taha vaadatud filmist tegelikult yldse kirjutada. Saan aru, miks Keedus ka ise oma filmidest rääkida ei taha. Miks ta ei taha esineda ega esile töstetud saada.

Önneks on siiski ysna palju häid sönu öeldud - nende linkide all leidub asjakohast juttu filmikriitikutelt.
Viimase lingi all on aga saarlaste lehe Oma Saar artikkel, ainuke pahandav ja negatiivne reaktsioon - vallavalitsuse ilupilti oli löödud möra.
Kuid lugege saarerahva kommentaare - neile on asi hinge läinud ja nad on leidnud filmi hea ja öige olema...

Nagu minagi arvan. Ainult rääkida on sellest väga raske. Seda peab ise nägema.
Vähe sellest, Keeduse köik filmid on mul nyyd soovilistis, saan, millal ma nad saan, aga ära ma nad vaatan.

Pilt: Eesti Ekspress (link allpool) http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/2Kjaan_k3.htm
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A9F7DFFD1CEF97C8C22572E20074E599/rss http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=1990