Thursday, October 29, 2009

Ohutunne? ohutunne! 2 filmi USA-hullustest

Seekord ma ei kirjuta headest filmidest selles nn kunstipärases möttes. Mölemad filmid (Little Miss Sunshine ja Anger Management) peaks olema - ja muidugi on ka - komöödiad ja mitte mingid erilised nn sygavad kunstiteosed.
Kuid minu juures vormus nendest kahest välja yks yhine nimetaja, mis nii palju nalja ei teinudki.
See on ohutunne, nimetu ohutunne jääda suure masinavärgi rataste vahele. Vähem oli seda Miss Sunshine's, mis oli lihtsalt jabur sydamliku löpuga nn väikeste inimeste road-movie ja mille "happy end" oli pereliikmete sisemine eneseleidmine ja nn töeliste inimlike väärtuste (taas)avastamine. Film pole lastele ega ka nendele, kes filme väga tösiselt vötavad (löik yhest kommentaarist).
Kogu masinavärki kehastas siin kalk ja nöme meelelahutustööstus, mis on imbunud ka väikeste ameeriklaste maailma juba emapiimaga. Seda kehastas ka vanemate yksköiksus, tarbijamentaliteet ja kogu see nömedus, mida ameerikalik elulaad endas kannab ja mille avaldusvormid on skaalal pildilikust ilust tobeduseni ja vahel lausa vöika grimassini.
Plusspooleks on ameeriklaste siirus (isegi naiivsus) ja avatus. Abivalmidus ja headus.
Olen seda positiivset isiklikult kogenud ja midagi on ka reisides silma jäänud.

Little Miss Sunshine (2006)
Starring:
Steve Carell, Greg Kinnear, Toni Collette, Alan Arkin, Paul Dano
Directed by:
Valerie Faris, Jonathan Dayton
Produced by:
Jeb Brody, Michael Beugg, David Friendly

The Hoover family treks from Albuquerque to the Little Miss Sunshine pageant in Redondo Beach, California, to fulfill the deepest wish of 7-year-old Olive, an ordinary little girl with big dreams. Along the way the family must deal with crushed dreams, heartbreaks, and a broken-down VW bus, leading up to the surreal Little Miss Sunshine competition itself. On their travels through this bizarre landscape, the Hoovers learn to trust and support each other along the path of life, no matter what the challenge.



Osatäitjad olid vördselt sympaatsed nn keskmisel tasemel, aga staaritsemine poleks sellesse filmi sobinudki.

Kokkuvöttes nukker-löbus lugu.

-It mixes humor both broad and subtle humor into a strange brew of comedy, poignancy, lessons, and life. Huge and deep issues are addressed, topics like death, dreams, and failure. Yet somehow the movie doesn't feel heavy. You'll walk out with a smile on your face because the movie sensibly touches on these issues, realizing that stuff happens and life continues, that the handling of adversity is often what defines people. And above all, there is family, which you're stuck with, for better and worse."Sunshine" may not grab you right away, which is part of its power. It burns slowly, introducing the family members to the viewing outsiders through observation, then putting the viewers in the bus with them as they enter a foreign world. All this is done without lapsing into melodrama and without losing steam as the movie chugs toward the climactic final scene, continuously building momentum along the way, before promptly getting out on top.Rather crude at times, "Sunshine" is not a movie for children, nor is it for anyone who takes life or movies too seriously. But if you excel at finding the askance humor in life and film, then you will relish this offbeat look at a collection of family dynamics perhaps only slightly stranger than most, although definitely more extreme.

__________________________________-

Teine film, Anger Management on seevastu täiesti yles ehitatud staarifilmiks. Aga ta on natuke logisev staarifilm. Jack Nicholson kas mängib yle vöi on Adam Sandler liiga nörk vastane.
Jaa, ta peabki ju nörk tyyp olema, aga...midagi siin ei klapi.
Kuid minu jaoks oli selles filmis isegi vähem komöödiat, kui eelmises perefilmis (olen kuulnud ka vastupidist arvamust).

Esimestest kaadritest alates, kui nörka ja viisakat tyypi (Sandler) lennukis väga sihikindlalt peedistatakse...no mul hakkas hirm - sest nii ju vöibki juhtuda! Ja nii edasi ja edasi. Polnud väga naljakas, hoopis piinlik oli.

Muidugi, Nicholson astub tegevusse oma tuntud headuses, aga see jöhker nörga inimese "kasvatamine", no see pole kyll mingi asi, mille kallal ilkuda.
Filmi löpp oleks nagu pidanud kergendust tooma, aga see oli niivörd kunstlikult kylge kleebitud, et ei teinud ei nalja ega pannud ka kergendatult ohkama. Raske oli uskuda sellisesse ymberkasvamisse.

Jäin mötisklema, et see, mis öeldi olevat näilisus, oli töelisem, kui happy end, mis oli vägagi ebatöeline.

Ma lausa usun, et "viha taltsutamise grupp" mingis osariigis täitsa tegutseb...
Jöhkratest politseinikest ja ametnikest rääkimata. Piiri-ja kontrollifoobiast ei saa samuti mööda minna.
Kus on siin komöödia?
Ahjaa, Nicholson muidugi, saatanlik nagu alati.

Anger Management (2003)




Starring:
Adam Sandler, Jack Nicholson, Marisa Tomei, Luis Guzman, Allen Covert
Directed by:
Peter Segal
Produced by:
Adam Sandler, Allen Covert, Tim Herlihy


_ Mostly silly, with Adam Sandler doing his usual goofy stuff, but Jack Nicholson - looking like Orson Welles - gives the movie exactly what it needs. There are some scenes that we expect in an Adam Sandler movie (e.g., someone eventually exposes something embarrassing about himself), but other parts really hit you. The whole "I Feel Pretty" sequence was a real surprise. And of course, there's some great lines, especially the "phobe" scene. Also starring Marisa Tomei, Luis Guzman, John Turturro, Woody Harrelson and Rudy Giuliani (yes, THAT Rudy Giuliani).



_Initially,the idea of Adam Sandler and Jack Nicholson appearing together in a film called Anger Management looks good on paper.Unfortunately,what makes this a bad film is that the idea wasn't carried out very well.The story goes along smoothly enough,but what ultimately kills it is a it's totally ridiculous and disappointing ending.The whole idea that all of Dave's situations were staged as part of his therapy brought a very promising idea crashing to the ground with a thud.Perhaps Adam and Jack will make another film together one day,the story idea will be a good one,and this time the idea will be carried out a little better.Sandler has hits and he has misses.For me,this one goes down as a miss.


Jätsin möned IMDb-st nopitud kommentaarid alles. Väikeseks lugemislisaks. Kuid sellest kyljest, millest mina neid filme vaatlesin, ei kirjutanud keegi.
Pole ohutunnet?

Monday, October 12, 2009

Guy Richie viljakas aasta


(2000)


Starring:
Benicio Del Toro, Brad Pitt, Dennis Farina, Vinnie Jones, Rade Serbedzija
Directed by:
Guy Ritchie





Vaadanud selle filmi suurima naudinguga algusest löpuni ära (esimesed kaadrid jäid kahjuks nägemata), tekkis tahtmine teada, kes on autor. Film polnud sugugi halvem, kui näiteks minu lemmik Pulp Fiction.


Autor välja!


hyydsin ja tormasin IMDb tuhnima.


Guy Richie!?


Ei vöi olla...


Ma olen muidugi vöhik filmimaailmas, aga ma pole ilmselt ainus, kes meedia kaudu teab, et eelköige on Guy Richie kuulsa Madonna abikaasa. Ja mina olin näinud ysna kehva filmi Swept Away (2002), peaosas Madonna ja tegijaks ikka Guy Richie.
Selle nimetatud filmi halba taset vöib muidugi seletada armunud rezhisööri panustamiga abikaasa peale, kuid kahjuks on Madonna näitlejaoskustega just nii nagu on. See tähendab, et pole eriti.


Seda, et Guy Richie on aga andekas filmitegija - oh häbi mulle! - ma ei teadnudki.



Vaatasin veidi mehe elulugu - aastal 2000 valmis esimene suuremat tunnustust saanud ja hästi hinnatud Lock, Stock and Two Smoking Barrels, mida olin isegi kunagi näinud ja heaks filmiks pidanud; aga siis ei uurinud ei autorit ega muid asjaolusid.


Samal aastal valminud Snatch oli veel parem.


Pildil Guy Richie Snatch'i tegemisel tööhoos koos Brad Pitt'iga (kelle karismaatiline mustlaspoksija osatäitmine oli körgem klass)

Sama aasta löpus tuli abiellumine Madonnaga. Viljakas aasta!


Ma loodan, et ka löppjärgus olev Sherlock Holmes saab pärl olema. ______________________________________________________

Pisut teavet teiste filmide kohta ka:


Aastal 2001 valminud lyhifilm Star, jälle Madonnaga peaosas, on ysna hästi hinnatud. Madonna mängib iseennast, staari ja parajat bitchi ja see sobib hästi komöödia aluseks.

2002 - Swept Away, nagu öeldud, niihea pole;
2005 - Revolver on töenäoliselt parem (puudub Madonna ja hinded on körgemad);
2007 - Suspect - samuti hästi hinnatud TV seeriad;
2008 - RocknRolla - vörreldakse Guy 2000 aasta saavutustega, niisiis on ees meeldiv meelelahutus, kui film peaks näppu juhtuma!


Mulle meeldib briti päti-huumor ja Londoni-pöhised ekraniseeringud, seega saab Guy Richiest ilmselt yks mu lemmiktegijaid sel liinil.

Unustagem see Madonna! Aga muide, nende koostööks jäigi ainult yks täispikk film (Swept Away) ja praeguseks nad on lahus, seda siis 2008 aasta löpust.